"Detsembrikuumuse" noored staarid osaleks filmis uuesti
Tekst: Gerli Pedak-Ramler Fotod: Christian Johannes Kask
Äsja esilinastunud Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud filmis "Detsembrikuumus" noori armunuid mängivad lauljatar Liisi Koikson ning NO99 teatri näitleja ja teleseriaalist "Kodu keset linna" tuntud Sergo Vares on kinolinal suhteliselt värsked tegijad. Filmis osalemist hindavad nad kui rasket, ent huvitavat tööd.
Liisi sõnul poleks ta osanud mõeldagi, et tema partnerit oleks võinud filmis mängida keegi muu kui Sergo. "Võib-olla oli just hea, et olime mõlemad natuke rohelised, mina muidugi rohkem kui Sergo," räägib ta. "Filmimaailm oli meie jaoks uus ja sellepärast olime ka võib-olla enam õhinas kõiges, mida tegime."
"Mul vist ei olnud nii keerulisi stseene, et keegi oleks näinud, et ma nii hädas olen, et vajan kõrvalist abi. Nad oleksid kindlasti tulnud, kui ma oleks palunud," räägib lauljatar filmivõtetel osalemisest. "Režissöör Asko Kase oli minu abi ja saime temaga koos hakkama. Kui me enne võtteid Sergo ja Askoga meie kodu stseene läbi mõtlesime, oli Sergol väga palju asjalikke ütlemisi, kuidas võiks olla."
"Püüdsime Liisiga endast parima anda – olgugi et Liisil puudusid kogemused filmitegemisel, käis ju temagi casting'ul ja valiti Anna rolli kindlatel põhjustel," lisab Sergo. "Ma pole kordagi mõelnud, et mis oleks, kui... Samas ei saa keegi teine aidata rolli sisse elada. See on iga näitleja enda teha ja väga individuaalne. Mõistagi arutasime teiste näitlejate ja režissööriga erinevad stseenid läbi, et miks ning kuidas."
Kuna Sergo jaoks polnud vastupidiselt Liisile "Detsembrikuumus" esmakordne kokkupuude filmitegemisega, leiab ta, et midagi rabavalt uut selles linateoses mängimise koha pealt ei olnud. Kuigi loomulikult on film näitlejamängult oluliselt napim ja delikaatsem kui teatris mängimine.
Liisi hinnangul oli kõige keerulisem filmitegemise juures, et ei tea ette, kuidas tehtu või öeldu lõpuks linateoses toimib. "Üldpilti ju kohe ei näe. Ja kuna tegemist on ikkagi filmiga, siis üritad olla võimalikult orgaaniline ja võimalikult vähe kedagi teist mängida. Kokkuvõttes on raske öelda, kuidas enda esinemisega rahule jäin. Imelik oli vaadata uut filmi, mille sisu ma tean ette ja milles näen ennast. Aga positiivseks üllatuseks olid kindral Põdder ja Jurist, kes Tõnu Kargu ja Mait Malmsteni kaudu mõjusid ekraanil suurepäraselt! Võtteplatsil koos mängides ei saanud ma veel aru, kui head nad omal alal ikkagi on – tegelesin vist rohkem endaga."
Sergo arvas pärast filmi esmakordset vaatamist, et on mõned kohad, mida ta võib-olla teeks teistmoodi, ent piinlikkust ei saa kindlasti tunda. "Ikka ju kahtleme endas. Filmivõtete ajal oli vähene uneaeg ehk suurim probleem, millega võidelda tuli. Võttepäevad olid pikad ja sageli tuli tunde oma võtet oodata. Kinos filmi vaatajat ei huvita – ega peagi huvitama –, kaua näitleja oma võtet on oodanud. Seega pead kogu aeg valmis olema."
"Raske oli siis, kui kirjapandud graafikust läks mitu tundi üle, kuna otsiti ja sätiti õiget valgust – mis muidugi lõpuks tasus pildiliselt kuhjaga ära – ja kui ma olin kusagile toanurka juba vaikselt tukkuma sättinud ning siis kõige magusama une pealt hõigati platsile ja käimas oli tohutult ärev stseen. Väga raske oli ennast üdini sellesse olukorda tõetruult asetada," toob Liisi filminäitlejate raskest elust esile just sama seiga.
Liisi ja Sergo: filmis osaleks kindlasti veel
Aga kuidas üldse sattusid just Liisi ja Sergo filmi peaossa ning kas nõustumine tuli kergelt? "Ainult minu jah-sõnast ei oleks seekord piisanud. Kõigepealt sain öelda "jah", nõustudes rolli katsetele minema. Pääsesin edasi ja käisin paar korda veel kohal, üritades ennast tõestada, aga läksin vist järjest hullemaks. Lõpuks selgus, et mind valiti põhimõtteliselt esimese "katse" alusel. See oli olnud kõige ehedam," naerab lauljanna, kes on varem öelnud, et unistas endamisi filmis mängimisest juba ammu.
Sergo sõnul oleks arvestades Eestis tehtavate filmide vähest hulka olnud liigne luksus sellisest pakkumisest keelduda. "Tegu oli Eesti Vabariigi juubelifilmiga ja oli selge, et tegemist saab olema väga mastaapse ettevõtmisega, võttes arvesse rahvusvahelist võttemeeskonda, kaasategevaid näitlejaid, põnevaid võttekohti jne. Kolmandaks puudus mul suure kino kogemus," jutustab ta. Ja lisab, et kindlasti ei sündinud filmirolli saamine nii, et küsiti, kas Sergo tahab mängida, ja ta vastas, et jah. "Korraldati casting ja olin üks kandidaate. Kui filmitegijate valik lõpuks minule langes, siis jah-sõna tuli enese jaokski võrdlemisi ruttu. Õnneks oli võimalik võttegraafikut ka teatritööga klapitada, nii et üks ei segaks teist."
Kindlasti oleksid mõlemad noored valmis osalema ka järgmises filmis, kus neile osa pakutakse. "Muidugi osaleksin, aga see sõltub juba konkreetsest materjalist, rollist ja tegijatest. Mõistagi ei ütle ma igale tööl "jah" ning unistuste rolli mul pole," selgitab Sergo. "Eesti filminäitlejad on valdavalt ka teatrinäitlejad, sestap jään kindlasti teatrisse, mis on mu põhitöö ja mida ma väga naudin."
Liisi sõnul ei tuleks temaltki vastuseks "ei", kui vaid leiduks sobiv roll ja ujuma ei peaks. "Ma ei oska ujuda," ütleb ta. "Aga oleksin väga õnnelik, kui "Detsembrikuumuse" põhjal keegi arvaks, et ma kannan ka draamarolli välja..."
Väikestest asjadest juhtuvad suured
Liisi tegelaskuju oli suuremast paugutamisest eemal, tegeledes rohkem oma minevikuvarjudega, kelleks oli Jurist ja kuidas seda kõike oma mehele selgitada. Selle kõrval muidugi veel mure oma kodumaa pärast. "Kogu see film oli tegelikult nii teine maailm. Üritasin rolli sobituda, eks see olegi ju näitleja töö, aga ise võib-olla sellel ajal elada ei oleks tahtnud. Kui, siis hetkeks ainult kiigata," jutustab ta. "Ma ei olnud 1924. aasta sündmustest varem üldse teadlik ega mäleta ka, et me neid koolis õppinud oleksime. Võib-olla ei ole ma olnud piisavalt tähelepanelik, kuid igatahes oli väga uhke tunne nii-öelda lähedalt näha neid sündmusi ja teada, et see on kunagi tõesti nii olnud."
Sergo lisab, et näitleja ülesanne on oma rolli kaudu ka seda aega ja ruumi võimalikult ehedana vaatajani tuua. "Tundsin ennast väga hästi. Minu kui näitleja jaoks on oluline, mida minu tegelaskuju tunneb, soovib, tahab," kõneleb ta. "Oluline on meeles pidada, kui väikestest asjadest johtuvad suured."
"Detsembrikuumus" pakub tipptasemel eriefekte
Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli puhul valminud täispikk mängufilm räägib 1924. aasta 1. detsembril aset leidnud kommunistlikust riigipöördekatsest Tallinnas, tekitades mõningaid paralleele 2007. aasta aprillis avalikkust vapustanud pronksirahutustega.
Ajaloolise action-draama peategelased on värskelt abiellunud ja Eestist lahkuda otsustanud Tanel ning Anna Rõuk (Sergo Vares ja Liisi Koikson), kelle ärasõidupäeva hommikul algab Tallinnas mäss. Paralleelselt Taneli ja Anna draamaga avatakse verise öö ajaloolised tagamaad ning tegutsevad mitmed Eesti iseseisvuse jaoks olulised tegelased: kindralid Ernst Põdder ja Johan Unt, riigivanem Karl Akel, teedeminister Karl Kark ning teised.
Filmivõtted toimusid peamiselt Tallinna vanalinnas, kus oli taastatud 1924. aasta miljöö alates ajastutruudest riietest ja linnakujundusest ning lõpetades relvade ja transpordivahenditega. Linateoses kasutatakse selliseid eriefekte, mida siiani Eesti filmides kasutatud pole.
Osalevad Eesti tippnäitlejad Tõnu Kark, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Piret Kalda, Tambet Tasuja, Tiit Sukk jt, peaosades on Liisi Koikson ja Sergo Vares. Filmi režissöör on Asko Kase, stsenaariumi on kirjutanud Lauri Vahtre ja Mihkel Ulman.
Produtsent Artur Talvik nendib, et nii mastaapset ja keerukat filmi pole varem Eestis tehtud. “Võtted olid rasked nii füüsilises kui ka logistilises mõttes ning raskeimad olid viis ööd Tallinna vanalinnas Laia ja Pagari tänava nurgal. Osales palju näitlejaid, oli palju tulistamist ning meeletult sehkendamist ümbruskonna elanike ja autojuhtidega," kirjeldab Talvik tööd võtteplatsil ning selle ümber. "Ega filmi tegemine lihtne ole – tööpäevad on meil 12tunnised ning ühe päevaga tehtud tööst läheb lõplikku filmi 2–2,5 minutit."
Noored armunud
Lauljatar Liisi Koikson on sündinud 4. juunil 1983. 2006. aastal valiti Georg Otsa nimelise muusikakooli lõpetanud neiu Eesti parimaks naisartistiks. Liisi on mänginud paljudes Eesti muusikalides, millest tuntumad "Evita", "Aida", "Helisev muusika", "Georg" ja "Jesus Christ Superstar".
Näitleja Sergo Vares on sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Ta alustas 2001. aastal õpinguid Tartu ülikoolis ajakirjanduse erialal, kuid aasta hiljem sooritas edukalt sisseastumiseksamid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli, kus asus õppima Priit Pedajase juhendataval kursusel. Sergo Vares lõpetas lavakunstikooli XXII lennu 2006. aastal. Samal aastal asus ta tööle teatrisse NO99, kus tema esimeseks rolliks sai Michal Katuriani osa lavastuses "Padjamees". Sergo on osalenud ka teleseriaalides ja filmides; tuntuim on Henri roll telekanalis TV3 linastuvas sarjas "Kodu keset linna".